16.03.1939 Tšehhimaa okupeerimine ja annekteerimine

22.03.1939 Leedu oli sunnitud Memeli (Klaipėda) Saksamaale loovutama

1.09.1939 Saksa väed tungisid Poolasse

3.09.1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja

17.09.1939 Punaarmee ründas Ida-Poolat

28.09.1939 Saksamaa ja NSV Liidu piiri- ja sõprusleping

6.10.1939 Sakslaste Saksamaale ümberasumise (Umsiedlung) algus

30.11.1939 Talvesõda

Saksamaa annekteeris Tšehhimaa ja muutis selle oma Böömi- ja Määrimaa protektoraadiks. Slovakkia kuulutati iseseisvaks riigiks, kuid jäi Saksamaa satelliidiks.

Slovakkiat tunnustasid paljud riigid, sh Eesti. Ungari okupeeris Tšehhoslovakkia Ruteenia, Poola hõivas Tešini (Cieszyn).

1923. aastal hõivasid leedulased pärast Esimest maailmasõda Rahvasteliidu kontrolli alla jäetud Memeli, mille elanikud olid enamasti sakslased

22. märtsil loovutas Leedu Memeli Saksamaa nõudel Saksamaale, lootes sellelt toetust Poola poolt 1920. aastal annekteeritud Vilniuse tagasisaamisele.

1. septembril ületasid Saksamaa relvajõud sõda kuulutamata Poola piiri ja algas Teine maailmasõda. Saksa väed liikusid kiiresti edasi, vallutasid 6. septembril Krakówi ja jõudsid 9. septembril Varssavi lähistele. Poola valitsus põgenes ja jätkas tegevust eksiilis.

Tulenevalt oma liidulepingutest Poolaga kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Maismaal aktiivset sõjategevust ei alustatud.

Suuremad kaotused olid meresõjas. Nn kummalise sõja lõpetas Saksamaa sissetung Prantsusmaale 1940. aasta mais.

23. augustil sõlmitud Nõukogude–Saksa mittekallaletungipakti salaprotokoll kuulutas Ida-Poola Nõukogude mõjusfääri kuuluvaks.

Vastavalt salaprotokollile alustas Punaarmee 17. septembril pealetungi, vallutades Ida-Poola ning liites vallutatud alad Valgevene ja Ukraina NSVga.

Varssavi alistumise päeval sõlmisid NSV Liit ja Saksamaa piiri- ja sõpruslepingu. Muu hulgas loovutas Saksamaa Leedu NSV Liidu mõjusfääri.

Esialgu oli see Leedule kasulik, sest NSV Liit andis oktoobris Leedule üle Poolalt vallutatud Vilniuse ja Vilniuse maakonna. Viimased Poola üksused alistusid 6. oktoobril.

Reichstagis peetud kõnes teatas Hitler Ida-Euroopa saksa vähemuste ümberasustamisest. Esialgu puudutas see baltisakslasi ning NSV Liidule läinud Volõõnia ja Galiitsia sakslasi.

1940. aastal järgnesid sakslased NSV Liidu hõivatud Bessaraabiast ja Põhja-Bukoviinast, Bulgaariale läinud Dobrudžast ja Lõuna-Bukoviinast ning 1941. aastal Leedust koos järelümberasujatega Eestist ja Lätist.

Talvesõda algas Punaarmee rünnakuga 30. novembril, sest Soome ei võtnud vastu NSV Liidu ultimaatumit. Sõja lõpetas Moskva rahuleping 12. märtsil 1940. Punaarmee kaotas langenutena üle 125 000 mehe,

Soome 26 000 sõdurit ja 1000 tsiviilisikut. Soome pidi loovutama Karjala maakitsuse jt alasid ning rentima NSV Liidule 30 aastaks Hanko poolsaare.